Kuidas ma kerjamas käisin

"Teie kaart on konfiskeeriutud," hõikas mulle pangaautomaat ja matsutas mõnusalt minu kaarti süüa. Ilmselt talle maitses. Minule aga ei maitsenud see olukord mitte üks raas. Seisin mina õnnetult bussijaamas - rahakotis laiutab tühjus, ühtegi tuttavat inimest silmapiiril ei paista, pangakaart on kusagil rahaautomaadi põhjatus seedesüsteemis ja bussi väljumiseni on aega vaid kümme minutit. Ma ütleks, et paanika!

Ja just siis näen ma enda poole tulemas ühte neiut, kellega ma koos olin 5 tundi järjest ühel ja samal harival üritusel olnud. See tundus olevat piisavalt pikk aeg usaldusliku sõprussuhte tekkimiseks, et temalt suuremaid summasid raha välja kerjata. Ja maailmaparanduslik, nagu ta oli, laenaski. Uskumatu.

Kõige veidram on see, et just eelmisel päeval, täpselt sama koha peal tuli mulle vastu üks noormees, kes rääkis, et pangaautomaat oli ta kaardi ära söönud ja telefon olevat ka kaotsi läinud ja et tal oleks hädasti vaja bussipiletit osta... Loomulikult ma toetasin teda veidikene (ma olen jah see häbematu inimene, kes ei oska ei öelda) . Siis ei osanud ma kuidagi aimata, et ise juba varsti varsti sarnases olukorras olen. Oh saatuse vingerbusse.

Ah kui värskendav oli jällle üle üüratuma aja Pealinna tibisid kohata. Lihtsalt imeline!

Rahapajast!

Mina olen alati arvanud, et meil Maal on kusagile rahapada maetud. Tegelikult on mul isegi koht teada. Kunagi sai tina valatud ja minu õnnetina näitas ära selgelt rahapaja asukoha, mis oli maetud kahe kivi vahele. Aga siis olin ma ise veel nii väike ja labidas nii suur nii suur. Hiljem unustasin selle.
Värsked uudised Saaremaalt leitud rahapajast aga panevad mõtlema, et kas mitte ei peaks ikka kätte võtma ja selle üles kaevama enne kui mõni teine tuleb ja sellega hakkama saab. (Ma pole kontrollimas käinud, aga loodan, et minu rahapada on ikka veel alles ja see mis välja kaevati oli hoopis mõni teine).

Ja M leidis, et mulle sobiks see rahapaja leidmine. Ma arvan ka nii!

Mulliga vihm

Meil on päev läbi vahelduva eduga sadanud mulliga vihma.

Ei, see pole gaseeritud vihm vaid selline vihm, kus veelompidele tekivad mullid! Vanarahvas teadis rääkida, et kui vihma ajal poriloikudele mullid peale tulevad, siis pidavat õhtul hästi süüa saama*. Ja minu nina ütleb, et täna vist läheb tõesti nii!

A üldiselt mulle äikeseilm meeldib. Istusime ükspäev (no siis kui see SUUR äike oli) emaga rõdul, jõime veini, näksisime viinamarju ja vaatasime kuidas välgud ümber maja sähvivad (valdavalt maja taga) ja kirusime vastasmaja inimesi, kes ei taipa öö saabudes magama minna. Kusjuures niikaua kui mina mäletan pole need kunagi taibanud õigel ajal magama minna ja nii on nii mõnigi augustiõhtune langeva-tähe-vaatlus-sessioon hukka läinud.



*A mis see vanarahvas tegelikult mullide kohta ütles? Ma kunagi nagu teadsin.

Väike piltmõistatus

Mõista, mõista kes või mis see küll ometi olla võiks?

pluss

pluss

pluss

annab kokku....?

1 23 4

Hülgerahvas

Algamas on hülgerahva erihooaeg. Selge märk sellest jõudis minuni, kui me täna ujuma läksime. Vanaema nimelt vaatas mind hindavalt ja imestas: "Sul pole isegi talveriideid kaasas ja ise lähed ujuma!" Vesi oli muidugi imesoe, aga sallides ja kampsunitega inimesed vaatasid jäätunud pilgul, kuidas me lainetes hüplesime. Aga just selliste veidike tormiste ilmadega meeldib mulle kõige rohkem ujumas käia :D

Ei õpi

Nagu teada, siis ma pole õppimisvõimeline. Eriti ei õpi ma oma vigadest. Näiteks pole ma veel endiselt ära õppinud, et pildiraami tegemine on selgelt raskem kui see välja paistab. Tegin jälle ühe. Ja kui see raam kuidagi nii kaua vastu peaks, et ma saaks pildi seinale riputada (milles ma üldse nii kindel poleks) siis võite varsti tulla seda minu kabinetti vaatama. Ahjaa, üks nael tuleb ka seina lüüa.

Ah, mis te nüüd!

Maha vana kord! Elagu Revolutsioon!

Eile kohe peale tööd tormasin koju ja barrikadeerisin pool korterit ära. Miks? No et barrakkide taga viia läbi revolutsioon. Maha vana kord! Uus asemele. Kuigi minu puhul kõlas hüüdlause pigem nii: Maha vana korralagedus, uus asemele! Keerasin kõik pea peale. Kõik mööbliesemed nihutasin paigast, kõik kastid, karbid kolahunnikud paiskasin laiali ja kuhjasin uude kohta. Kogu tolmu, mis oli aastatega kapi taha kogunud peksin õhku (ja hingasin sisse) ja tekitasin suure kaose ja korralageduse (väike blond Kaos käis mul ka korraks abis).Ja seejärel paigutasin ma kogu mööbli ja muu varanduse iidsete Feng Shui reeglite järgi korda, nii et nüüd laskub õnn mu õuele ja kõik probleemid lahenevad iseenesest ja elu saab olema ilus ja õnnelik...
Kuidas saakski olla teistmoodi, mul on nüüd oma tuba ja oma kapp, kus on oma sahtlid ja ma saan sinna panna oma asjad. Lihtsalt imetore.

Kuulsa maail "Vabadus viib rahva barrikaadidele" autor on Eugene Delacroix

Äratus...

Aga kas teate, et kui kohe lõunapausi alguses kiiresti lähimas kohvikus ära käia, siis jääb alles pool väärtuslikku tundi, mille võib täiesti ilma süümepiinadeta magamisele pühendada!Nii ma tegingi. Panin kabineti ukse lukku ja puha. Nüüd te muidugi ütlete, et see on puhtavale tegevus, sest kuidas siis Prints Valgel Hobusel saab mind niimoodi suudlusega äratama tulla? Ähh, pole siin ammu ühtegi printsi näha olnud. Pealegi ei saa neid usaldada. Nende poolest võiks ma kasvõi terve tööpäeva maha magada. Äratuskell on usaldusväärsem

Kõik mida teil on vaja teada Hiiumaast (vol2)

Sel korral käisime ratastega. Võite imestada, et miks juba jälle, kui ma alles käisin seda saart väisamas? Aga võibolla ununes mul midagi maha, mis tuli ära tuua...

Oi kui ilus ja soe ilm oli suurema osa ajast. Rattaga sõidu puhul on see hea asi, et liiga palav ei hakka peaaegu kunagi. Rattaga sõites on nimelt alati tuul. Tõsi küll, suuremalt jaolt vastu (nagu ka meie suur sõber Murphy kinnitab). Sellest hoolimata tegime Hiiumaale tiiru peale nii et silm ka ei pilgatunud.

Nüüd on mul igastahes tagumik sadulakujuline ja järgmised kolm päeva istun vaid pehmetel patjadel. Lisaks andsid matka jooksul tunda nii mõnedki lihased, milletaolisi ma enda puhul varem täheldanud polnud. No tõesti...

Aga äraütlemata tore oli.

Lühidalt:
1. päev (minu jaoks, mõned entusiastid hakkasid juba päev varem minema)
Saime Emmaste poes entusiastidega kokku, koormasime rattad moonavarudega ning kihutasime ööbimiskohta. Seal oli püstkoda kus mängisime iidseid indiaanlasi, kes teadupärast Hiiumaad asustasid, keetsime/küpsetasime rikkaliku õhtueine ja keerasime magama.

1. öö
Ja taevas on tähti täis....

2. päev
Oi oi oi, ai ai ai, sadulat ei tahtnud nähagi. Aga ega seda eriti hästi näegi kui selle peal istuda. Kihutasime Kõpule* (mõningaste kultuuriliste lebopeatustega) ja sealt edasi Luidja liivarandadele pleekima. Seal oli millimallikaid nii palju, et ujudes tundus nagu oleks miski kallerdise või lausa süldi sees ulpinud... Võeh, ma ei armasta millimallikaid** ja neid oli seal lausa gigamallika jagu. kui meil õnnestus rannast pääseda, siis kihutasime ohtrate vahepeatustega** Tahkuna poolsaarele päikeseloojangut vaatama. Päike loojus ekstra meie jaoks ekstra kaunilt. Toimus eine liival. See oli eriti rikkalik eine, ja kogused olid määratud, kuigi tuleb tunnistada, et suure panuse andis just seesama eelmainitud liiv, mida jätkus ikka igale poole.
õhtul tehti inim- ja loomkatseid:
1) katsetati, mitu inimest mahub minu luxtelki. No kuus inimest mahtus sinna vabalt ära, võibolla oleks rohkemgi mahtunud, aga näe katseisikuid polnud kusagilt võtta.
2) katsetati mitu sääske mahub minu telki. Siin puhul kohe kindlasti katseisikutest puudust ei tulnud. Ainus vigaseisnes selles, et olles kindlaks teinud telgi mahutavuse (ca mustmiljon sääksu), ei tahtnud need sindrinahad enam telgist lahkuda. Oi, millised tapatalgud me korraldasime.
3) Unistaja viis läbi katse kontrollimaks, kas minu luxtelgi põhi kannatab ikka 3000 mm sademeid, nagu lubatud. Sademete kohta me teada ei saanud, aga rummi peab päris hästi teine. Kusjuures unistaja katseke andis hea mõtte. Tuleks magamiskott rummiga immutada. No et kui öösel peaks ootamatu paanika tabama, siis saaks magamiskotist natuke rummi lutsutada ja elu läheks kohe ilusamaks.
Üldse oli meil palju häid mõtteid ja äriideesid - nagu nt helendavad telgi nöörid. Minu meelest on need lausa hädavajalikud ja ma siiamaani pole aru saanud, miks need iga telgi kohustuslikud osad pole.

2. öö
Külmusime kringliteks. Mina isiklikult külmusin suhkrukringliks.

3. päev
Hommikul sai ennast meres soojendamas käidud. Nii külm oli lihtsalt. Eine liivas andis jõudu, mille najal sai läbi Kärdla tagasi koju kihutatud. Loomulikult ohtrate kultuuriliste**** ja lebopausidega.

Lühidalt kõik. Kui soovite pikemaid heietusi ja muljeid, siis tulge mind vaatama ja ma räägin teid surnuks.

Aga teate, mis on matka juures üks eriti mõnus osa? Koju saabumine - kui sa oled läbinisti väsinud ja kurnatud ja jõuad koju ja sind ootab soe saun ja soe söök ja mis võiks veel ilusam olla?

* Kõpule kihutada on muidugi raske, see nimelt asub mäe otsas. Aga see hoog, mis mäest alla tulles tekkis oli peaaegu et väärt seda mäkke rühkimist. Tuul vihises kõrvus ja maailm lendas mööda ja kiirus vaid kiirus ei midagi muud. Ainult ma ei saa aru, millised ajuhiiglased panind peatee risti teele ette. Mina leian, et see on jalgratturite kiusamiseks, et nad peaks oma ausalt välja teenitud laskumisel hoo maha pidurdama..grrrr

**lisaks kõigele on millimallikad ohtlikud. Neil on kombeks koguneda ümber pahaaimamatu ujuja, kleepida oma sültjas keha õnnetu pahaaimamatu supeleja külge ja muuta ta lõpuks nii raskeks, et vaeseke vajub vee alla... saate aru, mallikaid on palju. ja siis tuleb kõikse suurem mallikas ja litsub end vastu ohvri nägu nii vaeseke lämbub hoopistükis. Sellised kurikavalad elukad on millimallikad. Te olete hoiatatud.

*** Üks vahepeatus oli metsseakasvanduses. oi need põrssad olid armsad. Kuidas nad oma kärsakestega tuhnisid ja kuidas oma mudast nina aia vahelt välja toppisid. Nunnud. Ma oleks hea meelega mõne kaasa võtnud ja näiteks ratta ette rakendanud, et ei peaks ise sõitma.
Muide, meid lasti sisse lapse piletiga. öeldi, et me olemegi ju suured ja hästitoidetud lapsed. :D

**** Näiteks käisin vaatasin seda vaia, millega on Hiiumaa merepõhja kinni löödud. Minu teada Saaremaal sellist kinnitust pole. Triivime sihitult ulgumerel...

Õpetus kuidas saada Zombiks

See on lihtne. Tehke nii nagu mina tegin.
Minge avalikule istungile ja tõesti üritage aru saada, millest täpselt räägitakse. püüdke jälgida ja talletada kogu olulist informatsiooni.
Miljon sõna minutis, neli tundi järjest... See teeb (las ma arvutan) - kakskümmend neli miljonit sõna. Järjest. Minu väike aju on võimeline vastu võtma kõigest miljon sõna tunnis ja mitte rohkem kui kaks tundi järjest.
Peale esimest tundi avalikku istungit tundisn kuidas mu aju vaikselt kärssama hakkas. Veel pool tundi ja see tossas juba nii, et paksu musta suitsu ajas kõrvadest ja ninast välja. Õnneks saabusid tuletõrjujad ja kustustasid põlengu. Järgmise tunni lõpuks oli minu aju end käsnana kustutusvett täis imenud ja lokksus koljus nagu rasvane millimallikas või siis äärmisel juhul ports kapsahautist. Järgmise poole tunni jooksul tambiti see vähenegi mis veel aju meenutas justkui nuiaga kolju külge kinni, nii et ma zombifitseerusin täielikult. Viimane tund ei suutnud mulle enam midagi kahju teha, kuna polnud enam midagi mida kahjustada.
Ülejäänud päeva käisin ringi....brain...more brain!!! (jah see tuli sellest, et ma olin lisaks veel näljane ka)..
Jah, edukas komandeering. Teinekordki.

zombi pilt

Õnnelik

Päikene paistab! Vähemalt minu kabinetis küll. Või tuleb see seest poolt? Igastahes on hea ja soe ja õnnelik olla.
Näete seda pisikest rohelist noolekest, mis viitab ühele eriti kõrge SWB-ga (subjective well-being) kohale seal kus peaks olema Saaremaa. Ma pakun, et puhtalt tänu minule on see nii kõrge. No lihtsalt täna on selline eriti õnneliku olemisega päev .

Kunstipiraadid

Hoirassassaa ja pudel rummi. Või noh, seal oli päris mitu pudelit! Paremast kõrvast olen nüüd pisut kurt. No mis saan mina sinna teha, et Polly minu õlal pidevalt valjuhäälselt küpsist nõudis ja ebatsensuursete sõnadega admirali kohta arvamust avaldas.
Ehk siis 12. Maalilaager on selleks korraks läbi. Piraate oli rohkem kui pipisid ja süüa sai rohkem kui kunsti teha. Siiski-siiski - siidimaal ja klaasisöövitus oli ikkagi kavas. Natuke igatsen taga laagreid kus kunst oli eesmärk omaette. Järgmisel korral kui taas on meie kord korraldada, siis katsun läbi suruda kohustusliku maalimise. No et kõik saaks vähemalt ninagi värviseks. Mina ise olen alati üritanud jälgida maalilaagrit nii nagu see algselt loodi...
Aga siiski, tore oli. Ma ei kurda.

P.S piraatide vallutusretke pilt on minu tädi tehtud. Kui tahate seda kasutada, küsige temalt luba.

Piraatlusest

Installin papagoi õlale
värvin ühe prilliklaasi veekindla markeriga mustaks
haaran mõõga hambusse

ja hoirassassaa ja pudel rummi.

Sina-maga-täna-parem-rõdul ajad on nüüdseks läbi. Oh laula ja hõiska. Minu õde, kolis oma perega lõpuks uude korterisse ja minul on nüüd oma tuba! Oma voodi! Oma kapp! Nii vähe ongi õnneks vaja.

Aga õe uus korter on armas, olen kade. Nad said korteri suht soodsalt ja kogu sisustusega (nt uhiuued golfikingad on tuntud sisustuselement, igasugu serviisidest ja muudest vidinatest rääkimata. Mööbel loomulikult ka. Köögitehnika samuti).

Mina õnnetu hing ainult unistan korterist.

Aga ükskord algab aega,
mil kõik pangad pakatavad,
rahakambrid avanevad
mulle kodulaenu andvad.
Siis ka Pilleke saab kodu
Kus saab rahval õnne tuua
Eesti põlve uueks luua...

Nüüd on küll käärid

Puhtast igavusest tegin hunniku teste. Nüüd teate minust kõike. Õnneks ongi inimloomus nii lihtne ja labane, et kõigest 4 küsimusega saab selle täpselt paika panna. kusjuures ma leian, et 4 küsimust on isegi liiga palju. kolmest täiesti piisaks. Tegelikult võiks ka lihtsalt kivi-paberit-kääre mängida...

You Are Paper

Crafty and creative, you are able to adapt freely to almost any situation. People tend to underestimate you, unless they've truly seen what you are capable of. Deep down, you're always scheming and thinking up new plans. Your mind is constantly active. You are quite capable of anything you dream of. You can always figure out a way to get what you want. You can wrap a rock person up in your sheet of trickery. A scissor person can sneak up and cut you to pieces. When you fight: No one can anticipate your next move If someone makes you mad: You'll attack them mercilessly when they're unprepared

Are You Rock, Paper, or Scissors?

You are a Romantic Realist

Okay, so you fall in the middle. You know that love isn't like a greeting card... Yet you can always find a greeting card to describe your feelings. You are the best of both worlds Girly yet independent, dreamy yet serious. Almost any guy can find balance with you.

Are You a Romantic or Realistic Girl?

You've Changed 44% in 10 Years

You've done a good job changing with the times, but deep down, you're still the same person. You're clothes, job, and friends may have changed some - but it hasn't changed you.

How Much Have You Changed in 10 Years?

Üllatus üllatus, aga 10 aastaga jõuab tõesti palju juhtuda.

ja lõpetuseks tuleb välja, et ma olen konn ka veel:

You Are Kermit

Hi, ho! Lovable and friendly, you get along well with everyone you know. You're a big thinker, and sometimes you over think life's problems. Don't worry - everyone know's it's not easy being green. Just remember, time's fun when you're having flies!

The Muppet Personality Test

Vastake küsitlusele ka :D
(vaade paremale)

P.S mitu vastust võib ka valida

Ilus õhtu

Eile lubati merd, grilli ning veini ja mida muud võiks hing kaunil suveõhtul ihata. Ja mis kõige parem, need polnudki vaid tühjad lubadused - sai nii merd grilli kui veini! Vesi oli nii soe, mõnusalt pehme ja täiesti sinivetikavaba. Liha oli maitsev ja vorste oleks võinud ka kõhuravumina kasutada. Vein aga oli väga hea. Mida elult veel tahta ma küsin?Ja magasin mina aidas, kus on enne mind maganud kuulsad kirjanikud ja muu kultuurirahvas. Peatselt avatakse seal muuseum. No kui need kuulsad kirjanikud on saanud veel kuulsamaks. Aga magada oli seal äraütlemata mõnus...

Napikas

Eile öösel sai Titerannas ujumas käidud. Vesi oli soe, aga sääksud olid nii tigedad, et kohutav. Ilmselt oli neid 3 päeva merepäevaliste verega nuumatud ja nüüd oli nälg kallal. Ujuda sai ainult vee all. Niipea kui nina veest välja torkasin, istus kuus sääske selle peale ja lõid nokad sisse. Äärepealt oleks verest tühjaks imetud. Imekombel saime sealt tulema.

Arvake ära kelle maailm on värvihaisust spiraalis ja kes ilmselt näeb öösel vikerkaarevärvilisi unenägusid...

Kulda on meil kui poooooori

Eile sai Kuressaare Merepäevade lõputseremoonia käigus ka Väikeste Lõõtspillide Ühingu kontserdil käidud. Kuigi tagasihoidliku arvamuse kohaselt tuleks see muusikaline rühmitus tõe huvides ümber ristida Ühe Pisikese Lõõtspilli Ja Hunniku Muude Pillide Ühenduseks.
Kuna ma kannatan viimasel ajal tihti aiva süveneva unitõve all, siis niisama poleks jaksanud kontserti kuulata. Aga õnneks noored ja entusiastlikud tantsulõvid vedasid mindki platsile. Ma ei tea, kas see oli taotluslik, või oli peoplats kogemata mudamaadluse areenile püsti pandud, igastahes kui meie oma hullud tantsud lõpetasime, olime kõrvuni mudased. Aga ääretult tore oli niimoodi - pori varvaste vahel lirtsumas hüpata, karata ja tantsida nii nagu keegi ei näeks...

P.S Nüüd tagant järele mõeldes ei jää muud üle kui endale jäärapäiselt kinnitada, et ega mind seal keegi ei näinud ikka ja vaevalt, et pealtvaatajate seas mõni tuttav isik oli...

Pilt

Sekretäritibi

Täna mängin sekretäri. Et ikka päris sekretäri moodi välja näha, lakin siin küüsi ja ütlen kõigile, et juhataja ei võta kedagi vastu. Kõlgutan jalga üle põlve ja mõtlen, et sekretäri kohta on vist tiba pikk seelik (kuigi see on minu lühim).

Võltsitud pangakaart

Ma olen ilmselt kuutõbisena üritanud oma pangakaarti võltsida, sest eile kui ma tahtsin sellega maksta tagastas müüjaneiu mulle kaardi ja ütles, et sellega ei saa tasuda, kuna sellel olevat ilmselged võltsimistunnused (makseaparaadi andmetel). Eino tore küll. Ma ei kujuta hästi ette, mis ma sellega teha võisin tahta ja kuidas üldse pangakaarte võltsitakse. Aga samas kes minu varjatud andeid teab, võibolla tõesti meeltesegaduses üritasin sinna paari miljonit juurde kirjutada. A näe kaval masin tabas ära.... Järgmisel korral olen ilmselt osavam. Nii et kui te märkate, et ma olen ühel päeval põhjendamatult rikkaks saanud, siis teate, et ma sain hakkama.

Jäääärel

Käisin Jääääre kontserdil. Oli tõesti tunne nagu oleksingi ma jäääärel istunud. Nii külm oli. Varbad meenutasid väikesi siniseid jääkuubikuid ja ähvardasid iga hetk küljest ära kukkuda. Õnneks kõrvad selliste hirmsate ultimaatumitega välja ei tulnud ja nad püsisid ilusasti pea küljes. Sellest johtuvalt õnnestus mul ka kontserti nautida. Ja seda ma ka tegin.
Muide nad mängisid seal ka seda lugu, mis kirjeldavat hiljuti blogimaailmas laineid löönud "suffelitesti" alusel seda, kuidas teised mind näevad - Alexandrit. No tõesti, sellisena mind siis näetegi?
See test andis üldse huvitavaid tulemusi. Nt parima sõbra tunnuslugu oli äärmiselt sobivalt Queeni "Friends will be friends". Aga näiteks lugu, mis pidi vastama küsimusele, et kas ma jõuan ka elus kaugele algas sõnadega: "I, I who have nothing. I, I who have noone... I´m just a no one..." Hmm, annab palju lootust jah :D

Pildil on skinneri nägemus jäääärest